[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

alt
I. ‹postp› [gen]
1. millestki, kellestki altpoolt, madalamalt (ära); kaetud, varjatud olekust (välja); ant. pealt. Laua, voodi alt. Uss ilmus kännu, mätta alt. Maa vabanes lume alt. Kaevati mulla alt välja. Kerkis esile nagu maa alt. Võtsin pliidi alt tuhka välja. Tuli duši alt. Võttis raamatu padja alt. Laev sõitis silla alt läbi. Põgenik puges rongi alt läbi. Tuli kuuse, põõsa alt välja. Välja minu katuse alt 'majast'! Pind kadus jalge alt. Võttis käe lõua alt. Võttis viha kaenla alt 'kaenlast'. Puges teki alt välja. Vabastas pildi katte alt. Kuu tuli pilvede alt välja. Kuuri alt 'kuurialusest'. Rehe alt 'rehealusest'. *Me sõidame ja vaatame teele, mis tormab meile vastu ja kaob me alt. L. Promet. || (staatiliselt, koha väljendamisel). Käe alt kinni hoidma. Vilksas mütsinoka alt vaadata. Sidus rätiku lõua alt kinni. Valutab rinde, südame alt. Kana nokitses tiiva alt. Kass oli kõhu alt valge. Jaki alt paistis roosa pluus. Pildi alt oli kiri veel loetav. Joone alt leidis ta vajaliku viite. *.. [rebane] oli nii lahja, et ta küljekondid paistsid naha alt kui redelipulgad. R. Roht.
2. millegi juurest, lähedalt (hrl. millestki, kuskilt vaadates madalamalt). Mäerinnaku, künka alt voolas läbi oja. Tuli akna alt ära. Lahkus kiige alt lõbusas tujus. Maantee läheb otse ukse alt mööda. Tee keerab meie õue alt ära. Nad möödusid küla külje alt. Vaenlane taganes Narva alt. Nad sõitsid Orissaare alt mootorpaadiga Kõinastule. *Siin pole muud, kui hakka välja alt kaevama ja kaeva edasi, kuni ots on jões. A. H. Tammsaare.
3. tegevus- v. mõjupiirkonnast ära. Põgenesime pommirünnakute alt. Hoole, mõju alt vabanema. Vahi, valve, aresti, keelu alt vabastama. Ikke, rõhumise, võimu, valitsuse alt pääsema. Sein on äsja krohvija pintsli alt tulnud. Tema käe alt on läbi käinud palju noori. *Pillimehe sõrmede alt aga voolasid valsid ja polkad .. L. Metsar. || kellegi, millegi alluvusest, haldusest ära. Asutus läks ühe ministeeriumi alt teise alla. Põhja-Eesti läks XIV sajandil Taani kuninga alt ordu alla. Talupojad püüdsid mõisnike alt vabaneda.
4. hõivatud, hõlmatud seisundist ära. Heinte alt vabanenud küün. Millal ma oma raha kauba alt kätte saan?
5. osutab lahtrile, rubriigile, kategooriale, kust midagi leitakse, saadakse, ammutatakse. *Jalg kipsis, luges Väärtnõu lehest kohalike teadete alt sõnumit oma õnnetusest. P. Viiding.
6. (ühendis nurga alt osutab lähtumist teat. aspektist, teat. vaatenurgast). Läheneb küsimusele täiesti uue nurga alt. Vaagis asja mitme nurga alt.
7. esineb fraseologismides, näit.:. Hõlma, leti alt. Küünalt vaka alt välja tooma. Nina alt ära näpsama. Pinda jalge alt kaotama. Põranda alt välja tulema. Silma alt kaduma. Südame alt külmaks võtma.
II. ‹prep› [gen] murd alla. Alt viiekümne, kolmekümne (vanuse kohta). *Asutajaliikmeist elas alt veerandi Tartus .. F. Tuglas.
III. ‹adv›
1. altpoolt, madalamalt; ant. ülalt, ülevalt; ant. pealt. Alt üles vaatama. Soe õhk tõuseb alt üles. Pealt pandi vili kolusse, alt jooksis jahu välja. Alt orust kostis laulu. Ulatas müüriladujale alt telliseid kätte. Ta kolis alt '(vahetult) alumiselt korruselt' üles. *Eile alt lehte tuues käis südamest iseäralik tuksatus: nüüd! L. Hainsalu. || (oma otstarvet täitmast). Lõi vaadil põhja alt. Libe jää nagu niitis jalad alt. Võtsin suusad, uisud alt. Autol võeti ratas alt. Võtsin kampsuni alt ära. || (staatiliselt, koha väljendamisel). Püksisääred on alt katki. Männitüved olid alt tumedamad, ülalt heledamad. Näkineiul on ülalt naisterahva keha, alt kala saba. Hein, loog on veel alt märg. Taime lehed on alt karvased. Alt korter on praegu tühi. Alt on kontserti parem kuulata kui rõdult.
2. eest kõrvale, eest ära (hrl. hoiatushüüetes). Alt ära! Hoia, hoidke alt! *Alt! Alt! Papi! Lea! Minge ometi eest! B. Alver. *Hobused aeti risti-rästi sinna ja siia – muudkui hoia aga alt ja vaata ette! R. Sirge.
3. ‹ühendverbi osana› näit. alt minema, alt tõmbama, alt vedama jt.

alt ‹aldi 21› ‹s›
muus
1. madal naisehääl. Tal on pehme, mahe, kõlav alt. Laulab ansamblis alti. || (kõnehääle kohta). Kõneleja sügav alt.
2. aldilaulja. Naiskoori vajatakse alte.
▷ Liitsõnad: kontraalt.
3. madala registriga keel- v. puhkpill (eriti altviiuli ehk vioola kohta). Mängib viiuldajate ansamblis alti. Alt ja metsasarv kuuluvad vaskpuhkpillide rühma.

alt ära hüppama
lubadusest, kokkuleppest ootamatult loobuma. Lubas tulla, kuid hüppas viimasel minutil alt ära. *Kui sa ainult ei kavatse, nagu paljud arvavad, alt ära hüpata, kui asi tegelikuks läheb. H. Lepik (tlk).

[kellelegi] alt üles vaatama
kellessegi austuse ja imetlusega suhtuma. Ta oli tõeline suurkuju, kelle poole vaadati austusega alt üles. *Kui temal oleks niisugune kindel mees, kelle poole võiks alt üles vaadata! M. Traat.

et hoia ~ hoidke alt vt hoidma

jalgu alt lööma vt jalg

vedama ‹vean impers veetakse, veetud 42›

1. midagi v. kedagi enda järel tõmbama. Hobune veab vankrit, rege. Põhjapõder veab nartat. Traktor veab atra. Kaater vedas slepis praami. Veetavad mänguasjad. Poiss veab ritva enda järel. *Mees vedas [kelku] kõveras ees, kelgunöör üle õla, ja naine tõukas upakil tagant. A. Kivikas. | piltl. Veab koos mehega sõbralikult eluvankrit. Algul ei saa vedama, pärast ei saa pidama (millegi kohta, mis ei saa alguses hoogu sisse ja pärast ei taha lõppeda). || (midagi liikuma paneva mehhanismi tegevuse kohta). Vedav hammasratas paneb veetava hammasratta pöörlema. Lindi pani liikuma alumine vedav ratas. Veoautol veavad keskmine ja tagumine telg. Traktoril vedasid ka esirattad. || (noodaga vm. püünisega kalastamise kohta). Noota vedama. Hakkas noodaköit vedama. Mehed vedasid kolme paadiga võrku. *Veavad nooda jää alt läbi – ja eks kala pea siis siia kotti kokku jooksma. A. Hint. | piltl. *Seda hingelt ja ihult tervet inimeslast tahetakse kavalusega võrku vedada! M. Metsanurk.
2. kaupa, koormat, inimesi vms. sõidu- v. veovahendiga ühest kohast teise toimetama. Auto veab poodidesse kaupa. Isa läks hobusega sõnnikut, põhku, kartuleid, hagu, vett vedama. Palgid veetakse talvel metsast välja. Reeteega veeti heinad koju. Põllult korjatud kivid veame käruga hunnikusse. Purjekatega veeti küttepuud mandrile. Voorimees vedas mehe võõrastemajja. Pole kedagi, kes meid üle jõe veaks. Buss veab õpilasi kooli ja koju. Lennukid, rongid veavad sõitjaid. Prantsusmaa vedas 'eksportis' kalevit paljudesse Euroopa maadesse. Telliseid tohib vedada ainult konteinerites. Uus tee on kruusa täis veetud. Prügi on ära vedamata. Veab salakaupa. || palli edasi toimetama (jalgpallis, veepallis jm.). Vedas palli otse värava alla. || (ühenduses looduslike jõududega:) kandma. Vool vedas ta otse kärestikku. Kalamehed lasksid end voolul vedada. Jõgi veab risu merre. Tuul vedas kübemeid mööda maapinda. || (millegi tegelikult liikumatuga ühenduses). Tee veab mere poole. || ‹impers.› levima. Merelt vedas sompu maale.
3. midagi (rasket) kandma, tassima, kuhugi viima v. tooma. Veab pakki käe otsas, õlal. Kedagi kukil, seljas, kätel, süles vedama. Vedasid kahekesi rasket pampu. Veame ämbritega kastmiseks vett. Puud tuleb tuppa vedada. Poiss on oma jalgratta kööki vedanud. Matkajad peavad kogu varustuse ühes vedama. Koer vedas kingad kojast ära. Vanamees veab kogu saadud raha panka. Viimase kui sendi vedas kõrtsi. Haigele tuleb toit voodisse kätte vedada. Ta on auhindu süle ja seljaga koju vedanud (on rohkesti auhindu saanud).
4. tõmbama, tirima, sikutama. a. kedagi v. midagi rasket v. vastupanu osutavat hrl. mingit pinda mööda (kuhugi) lohistades. Mullikat veeti kahe mehega lauta. Vedas kutsika tooli alt lagedale. Veab uppujat kalda poole. Veab kapi teise seina. Mees vedas redeli lakaluugi alla. Kaldale veetud paadid. Veab naist juustest, juukseidpidi. Haaras poisil õlgadest ja vedas ta seina äärde. Talupoeg veeti talli ja anti peksa. Haige veab end vaevaliselt, käte abil püsti. Haavatu oli end metsaveerde vedanud. Vedas ennast hädavaevalt lähima pingini. Kalkun veab tiibu mööda maad. || (jala v. jalgade lohistamise, liipamise kohta). Vedas paremat jalga. Vedas solvunult jalgu mööda põrandat. Vedas jalgu lohinal läbi vilja. b. hrl. hoogsalt, jõuliselt tirides. Vedas nöörist kõigest jõust, aga eesriie ei avanenud. Veab kardina akna ette, akna eest ära. Vedas tõmbluku kinni. Veab ohjadest, et hobune seisma jääks. Laps veab ema käest. Veab ukse pärani. Tal andis käepidemest vedada, enne kui välja pääses. Laps veab teki kõrgemale, üle õlgade, üle pea. Veab tüdruku oma sülle, oma kõrvale. Üleliia kõrgele veetud seelik. Raskus vedas poisi järvepõhja. | piltl. Veab näidendi lahtisi otsi koomale. Kuidagi vedasid ots otsaga kokku. Pole üksmeelt, igaüks, kumbki veab oma kanti. Üks veab ühele, teine teisele poole. Ühed veavad paremale, teised vasakule. || (rahvamängudes). Köit vedama. Vägikaigast, vägipulka vedama. Sõrme, sõrmkooku vedama. c. piltl kedagi (sunniga, veenmisega) kuhugi viima, tooma v. kuhugi minema suunama. Poiss vedas tüdruku kinno, pittu. Vend vedas mu endaga koos maale. Vedas mind sünnipäevale kontvõõraks. Nüüd veetakse ta kohtusse tunnistajaks. Vanemad vedasid poisi tantsutrenni. Joodikud on ta oma kampa, paha peale vedanud. Armu poolest veetakse tüdrukut klassist klassi. Vedas last mööda arste. Vedas naise hipodroomile. Vedas külalised oma roose vaatama. Pidid sa ta ühes vedama! Ükski vägi ei vea teda linna elama. Näe, joodikut veab vägisi kraavi poole. || ‹hrl. koos refleksiivpronoomeniga enese› kõnek vaevaga, vastutahtsi, loivamisi v. aeglaselt liikuma; kuhugi tulema v. minema. Näe, vedas ennast kah kohale. Mis need võõrad end meie peole veavad. Kes sul käskis end üldse siia vedada! Kas sa ei või ennast õigel ajal koju vedada? Kae, kes kõik on end kohale vedanud! Vedas oma paksu keha, oma lotendava kere, oma paksu tagumiku läbi ruumi. Vedas end püsti, pikali, külili. Vea ennast seina poole! d. (kitsavõitu) riietuseset selga panema v. seljast ära võtma. Veab pluusi, kuue, kasuka selga, seljast ära. Vedas särgi üle pea, üle kõrvade. Hakkab pükse jalga, jalast ära vedama. Veab püksid üles, alla. Veab saapad jalga, jalast ära. Veab mütsi pähe, üle silmade, näole, silmile. Naine veab kitlihõlmad vaheliti. Vedas kindad kätte. Vedas vaevaliselt mantli paksu jaki peale. e. välja, esile tõmbama. Veab rinnataskust rahakoti. Vedas pussi tupest. Poiss veab püksitaskust piibu. Vedas vöö vahelt püstoli ja viskas lauale.
5. (märgib näoilme, keha v. selle osade asendi v. olukorra muutmist); tõmbama; kiskuma. a. (aluseks tegija). Laps veab suu naerule, muigele, kõrvuni, virilaks, viltu. Tüdruk vedas huuled mossi, silmad kissi, vidukile. Veab kulmu kortsu. Veab suunurgad kurvalt allapoole, pilklikult üles. Poiss veab näole grimassi. Veab näo krimpsu, pilve, viltu. Veab lõua pikaks. Vedas nina püsti, vingu, viltu ka piltl (uhke v. vingus oleku kohta). Vedas küüru selga. Vea kõht sisse! Vedas jalad konksu, põlved krõnksu. Vedas rinna pungi. Tüdruk vedas põlved lõua alla. Koer vedas saba jalge vahele. Veab ennast sirgu, kerra. b. (aluseks põhjustaja). Maiustused veavad lapse näo naerule, muigele. Kõverpeeglid veavad näo viltu. Põlglik naeratus vedas suunurgad alla. Tigedus veab silmad kissi. Muie vedas näonaha kipra. Kiitus veab suu vägisi kõrvuni. Töö on selja looka vedanud.
6. (märgib millegi asendi v. olukorra muutumist v. millegi kaldumist mingis suunas liikumisele, muutumisele, arenemisele); tõmbuma; tõmbama; kiskuma. a. (näoilme, keha v. selle osade kohta). Nägu veab pilve, krimpsu, tõsiseks, muigele. Selg vedas küüru. Piht veab vimma. Suu hakkas naerule vedama. Naise silmad vedasid tigedaks. Habe veab juba halliks. b. (loodusnähtuste kohta). Hakkab hämaraks, videvikuks vedama. Akna taga veab valgemaks. Taevas veab klaariks. Veab vihmale. Ilmad veavad suve poole. Veab sügiseks, kevadeks. c. (muu kohta:) kiskuma, kalduma, minema. Kõik veab täna kiiva. Asi veab sinnapoole, et peab selle töö katki jätma. Elus veab viltu 'läheb halvasti, ei vea'. Firmal vedas viltu.
7. tugevasti kuhugi meelitama, tõmbama, kiskuma. Süda veab ikka vana sõbra poole. Mõte veab koju, mere taha. Mulla lõhn vedas ta maale. Rahutus veab mööda maailma rändama. Kiusatus veab meest pudeli poole. Teda lausa veab kõrtsi. Huvi tüdruku vastu vedas teda naabermajja. Veri veab noored kokku.
8. (kestvamalt) mingis tundes, olukorras püsima, kiskuma (6. täh.) Vennad veavad juba aastakümneid vimma, kiusu, jonni. Miniad on hakanud viha vedama.
9. juhtima, suunama. a. (jooksus vm. spordialal ees liikudes ja tempot tehes). Asub, hakkab jooksu vedama. Norra suusatajad vedasid kordamööda. Veab teisi, kuni jõudu on. b. (kedagi kuhugi). Matkajuht vedas matkajad sohu. | piltl. Projektijuht vedas ehituse rappa. Küll ta veab asja mäele! c. (jutu kohta). Veab jutu poliitikale, ilmale, teisale. Veab juttu siia-sinna. d. (töö, projekti vms. kohta). Plaadi väljaandmist veab ansambli juht. Uus direktor veab kooli väga hästi.
10. virutama, lööma, nähvama, tõmbama. Veab poisile ühe tulise mööda kõrvu. Tahtis naabrile haluga vedada. Vedas lehmale peenikese vitsaga. Veab üle küüru.
11. (käega) mööda mingit pinda libistama, siluvat, puhastavat vms. liigutust tegema. Veab käeseljaga üle nina, nina alt läbi. Mees veab taskurätiga üle higise näo. Vedas peoga üle juuste, habeme. Veab sõrmedega läbi juuste. Vedas endal sõrmega üle kõri. Veab käega üle mõõgatera. Vedas poognaga üle pillikeelte. Veab näpuga mööda ridu, mööda linnaplaani. Veab sõrmega artiklis järge. Veab keeleotsaga mööda ümbrikuserva. Kammiga kuklasse veetud juuksed. || jooni, märke vms. mingile pinnale tegema, tõmbama; kirjutama. Veab paberile pliiatsiga jooni, tähti, kirjaridu, sõnu. Poiss vedas lehele söega kriipse. Veab numbrile rõnga ümber. Veab sõnale tugeva laia joone alla. Skeemid tuleb tušiga üle vedada. Veab sõrmega õhku küsimärgi. Veab pintsliga jutte laugudele. Vedas sulge üle paberi. Lennuk vedas taevasse valge joone. Paberile veetud varesejalad. Teksti kõrvale oli punasega veetud suur hüüumärk. Paberile on veetud kümmekond rida. Vedas ühe tiheda rea teise alla. Veab pookstavid paberile. Veab mõne lahke sõna paberile. Ei vedanud paberile enam kriipsugi. Vedas juba kümneaastasena salmikusse esimesed värsiread. Ta pole osav sulge vedama. || jälge, vagu vms. tekitades millegagi tõmbama. Ema veab rehaga peenrale kriipse. Ader veab põllul vagusid. Kammiga veetud vöödid muistsetel nõudel.
12. midagi ühest punktist teise tõmmates paigaldama; teed, kraavi vms. rajama. Elektriliini, kaablit vedama. Sidemehed veavad telefoniliini. Plangule veetakse okastraat. Tross oli ühelt kaldalt teisele veetud. Vedas traadi ümber kartulipõllu. Kommunikatsioonid on veetud krundi piirini. Läbi metsa veeti kraav. *Ega see siis veel kogu tarkus ole, kui oskad juhet vedada ja otsi ühendada .. H. Pukk. || midagi sirgu, pinguli venitama. Kahuritele on katted peale veetud. Pinguli veetud nöör.
13. (väljendites elutsemise, olelemise, olesklemise kohta). Veab päeva, päevi õhtusse. Vanake vedas elupäevi õhtule, surma poole. Veab ennast haua poole.
14. (õhu vm. sissepoole tõmbamise kohta). a. (sügava sissehingamise kohta). Vedas kopsudesse pika sõõmu õhku. Veab õhku läbi hammaste sissepoole. Vanamees vedas vilinal hinge. Põder vedas õhku ninna, sõõrmeisse. b. (nuusutamise, nuhutamise, haistmise kohta). Käidi köögis ninaga lõhna vedamas. Lükkas ahjusiibri kinni ja vedas ninaga õhku. Koer vedas koonuga võsa poole. Koer veab ninaga (õhku) ja uriseb. Nina veab lillelõhna. c. (suitsetamise kohta). Veab ahnelt, närviliselt suitsu, paberossi, sigaretti, pläru. Isa vedas kiirustamata piipu. Vedas paar mahvi, pika sõõmu (sigaretist). Veab suitsu sügavale kopsudesse. d. (luristamise kohta). Muudkui köhatab ja veab ninaga.
15. (laulmise kohta). Naised hakkasid viisi vedama.
16. hästi minema, õnne olema. Tal vedas eksamil kõvasti. Loodan, et nüüd hakkab vedama. Alati ei vea. Viimasel ajal ei vea kohe üldse. Ei tea, mis saab või kuidas veab. Tal ei vea naistega. Aga veab poisil: üks pruut ilusam kui teine. Kel ei vea kaardimängus, sel veab armastuses. Täna vedas hullupööra, tublisti. Sõbral üldse, mitte sugugi ei vea. Ilmaga ei vea.

alla vedama

1. millelegi midagi alla tõmbama. Vedas pealkirjale joone alla. || piltl (millegi lõpetatust märkivalt). Võistlusele on juba kriips alla veetud.
2. alla kirjutama. Vedas väriseva käega oma nime paberitele alla.

alt vedama

1. kedagi petma, haneks vedama, alt tõmbama. Vedas kõiki kaaslasi alt. Küll laseb end kergesti alt vedada! Teda veeti turul hinnaga kõvasti alt.
2. jukerdama, oma ülesannet mitte täitma, lootusi petma. Tervis, mälu on hakanud alt vedama. Vaist, intuitsioon ei vedanud seegi kord alt. Kohmetanud sõrmed vedasid pianisti alt. Kui ilm alt ei vea, lõpetame heinateo täna. Mootor vedas alt, auto ei läinud käima. Jalgrattur sattus avariisse, sest pidurid vedasid alt. Maailmameister vedas olümpiamängudel oma poolehoidjaid alt. Määrdemeister vedas alt.

haisu vedama vt hais

haneks vedama vt hani

jalgu järel(e) ~ taga vedama vt jalg

kaasa vedama
endaga kaasa võtma, viima, tõmbama. Ära vea ülearuseid asju kooli kaasa. Matkajad peavad kogu varustuse endaga kaasa vedama. Haarab lapse käe ja veab ta endaga kaasa. Vedas sõbra peole kaasa. Veevoog veab kaasa pehkinud palke ja puutükke. | piltl. *Igale poole, kuhu sa nina pistad, vead sa endaga kaasa väiklast kahtlustusevaimu, sallimatust, jonnakust .. A. Jakobson. || enda mõju alla haarama, kaasa kiskuma. *.. tekkis mingi hullumeelne lumm, mis vedas kaasa. Tõeline elav teater. M. Mutt.

kihla vedama vt kihla

kokku vedama

1. erinevaist paigust ühte kohta, ühte paika vedama, tassima. Veab kivid hunnikusse kokku. Õuele on palju küttepuid kokku veetud. Hakati heinu kokku vedama.
2. koomale, tihedalt lähestikku v. kinni tõmbama. Vedas mantlihõlmad kokku. Oli kasukakrae eest kokku vedanud. Vedas kardinad akende ees kokku. Nooda alumine äär veetakse kokku trossi abil. | piltl. Äri veab vaevu otsad kokku 'tuleb napilt välja'. Tahtis kulude ja tulude otsad kokku vedada 'tulud ja kulud klappima saada'. On aeg hakata otsi kokku vedama 'lõpetama'. || kinni nõeluma. Vedas augu jämeda lõngaga kokku.

liimile vedama vt liim

läbi vedama

1. kuskilt, millestki läbi tõmbama, läbi tirima. Hobune ei jõudnud vankrit porist läbi vedada. Mees võttis aisad pihku ja vedas koorma halvast kohast läbi.
2. piltl (vaevaga hakkamasaamise, toimetulemise vms. kohta). Õpib halvasti, aga klassid veab läbi. Hädavaevalt vedas end küpsustunnistuseni läbi. On end ülikoolist, õpingutest läbi vedanud. Tutvuse poolest on teda seni läbi veetud. Palk oli väike, vaevu vedasime end läbi. Küll veame end sellest raskest ajast läbi.

nahka vedama vt nahk

nahka üle kõrvade vedama vt kõrv

ninapidi vedama vt ninapidi

ninast vedama vt nina

seanahka vedama vt seanahk

siidi vedama vt siid

sisse vedama

1. kuhugi (ruumi) sisse kandma, tassima, vedama. Katel on tühi, vesi tuleb sisse vedada. Paar päeva tagasi vedasime kuivad heinad sisse. Naisi ei lubatud ühikasse sisse vedada. Nagu iseenesest vedasid jalad kõrtsiuksest sisse. || kuhugi sisse v. sissepoole tõmbama. Ankur veeti sisse. Vea kõht sisse!
2. (kaupa) välismaalt sisse tooma, importima. Riik veab sisse kivisütt, naftat. Sisseveetavad kaubad. Aafrikast veeti orje sisse.
3. haneks tõmbama, alt vedama, petma, tüssama; eksiteele viima, raskesse olukorda panema; vahele võtma. Laskis petisel end sisse vedada. Laenasid raha, nüüd oled haledasti sisse veetud. Vedas oma pankrotiga ka sõbra sisse. Elu on ta sisse vedanud. Valed märgid vedasid dešifreerija sisse. Hea mäluga naine, teda sisse ei vea. Veab su kohe oma küsimustega sisse. || vahelejäämist põhjustama, üles andma. Jäi vahele ja vedas teised ka sisse. Läks vangi, aga sõpra sisse ei vedanud.

vett vedama minema vt vesi

villast vedama vt villane

vägikaigast vedama vt vägikaigas

vägipulka vedama vt vägipulk

välja vedama

1. kuskilt välja vedama, välja tooma, välja tõmbama. Hakkab metsast puid, palke välja vedama. Laudast on sõnnik juba välja veetud. Prügikastid on välja vedamata. Mindi lehma soost välja vedama. Vedas käed taskust välja.
2. (kaupa) välismaale välja viima, eksportima. Riik veab välja toiduaineid, kütust jm. Metsa veeti välja Inglismaale.
3. piltl raskest olukorrast välja aitama. Kes meid sellest hädast välja veab? *Jaani aga vedasime kord juba kopsupõletikust välja .. E. Rängel.
4. piltl vastu pidama, toime tulema, hakkama saama. Küll ta selle rahaga välja veab. Loomasöödaga ei vea kevadeni välja. Toitu oli vähe, aga kartulite varal veeti välja. || mõõtu välja andma, millenigi (tasemelt) küündima. Oleks nagu noorteajakiri, aga päris välja ei vea. Pole ta mingi poisike, veab juba viiskümmend välja.